pisike rasitud saba kiisuke Pärnu mnt hoovist

Pärnu mnt äärse hoovi kiisud on olnud meie südamevalu juba kevadest saadik. Siis saime elanikelt signaali, et hoovil jalutab ringi üheksa tiinet kiisut ning kolm kõutsi ja asusime otsima võimalusi neile hoiukodude leidmiseks ja tänavalt ära toomiseks. Kuna suurte metsikute kasside jaoks hoiukodusid leida ei õnnestunud siis asusime läbirääkimistesse korteriühistuga. Korteriühistu andis meile võimaluse kasutada keldrit ajaks, mil kassid toibuvad steriliseerimisest. Kuna kõik meie inimesed töötavad igapäevaselt oma põhitöökohal ja saavad tegeleda kassidega vaid vabal ajal ja püüdmiseks ei sobi vihmane ilm ning ega need kassid ennast ka lõksudesse püüda laskma tormi ei jookse siis läks nende püüdmiseks mitu kuud. Osad kassid jõudsid sel ajal tänaval sünnitada ja nende pojad nokkisid ära varesed ja kajakad. Kolm ema aga peitsid oma pojad hoolikamalt. Kui poegadele silmad avanesid siis tõid emad nad trepikoja ette sööma ja meil õnnestus kaheksa kiisupoega sealt kätte saada ning silmaviirusest, parasiitidest terveks ravida, vaktsineerida, kiibistada ja neile ka kodud leida. Veidi hiljem emaseid püüdmas käies märkasime ühte emast rohututtide vahele ettevaatlikult hiilimas ning talle järgnedes leidsime ka pesakonna kiisulapsi. Mõtlesime kaua, et kas nad võtta ema juurest ära sest emakassi ei õnnestunud kuidagi kätte saada ja lõpuks otsustasime seda ikkagi teha ja tänu sellele pääsesid nad järgmisel päeval muruniiduki ohvriks langemast. Mitmete päevade ja kuude jooksul õnnestus lõpuks kätte saada peaaegu kõik emased ja nad ära steriliseerida, parasiitidest vabastada, peale operatsiooni kosuda lasta ja siis õue tagasi toimetada. Kätte jäi vaid saamata üks emane pooliku jalaga valge kass, kes elanike sõnul sinna umbes viis aastat tagasi autost visati ja kogu sellele kolooniale alguse pani. Kiisu jäi uuesti tiineks ja lõksu ta kogu selle aja jooksul ei läinud ega ka piisavalt lähedale ei tulnud, et teda kahvaga püüda. Veetsin seal hoovis mitmeid tunde ja päevi mitme kuu jooksul ja see kiisu jäi tabamata ning kadus siis. Otsisime koos vabatahtlike ja maja elanikega aga tulutult ning arvasime, et ta on surma saanud. Kuid lõpuks ilmus ta poolteist kuud hiljem koos triibiku pojaga. Jälle sai käidud püüdmas kuid tulutult. Kassipoeg kadus kohe kui me hoovi läksime ning ema hoidis piisavasse kaugusse. Kuna kõigil meil on töö, kodus loomad ja lapsed ja ka oma elu siis ei õnnestunud meil seal ka iga õhtu kasse püüdmas käia. Ühel päeval helistas selle maja elanik ja kurtis, et kiisupojal on saba kohe selja juurest peaaegu ära rebitud ja me alustasime uuesti püüdmist ning eile õhtul saime kiisukese ka kätte. Kiisu vajab aga arsti ülevaatust ja operatiooni ilmselt saba amputeerimsega ning siis ravi ja parasiiditõrjet ning mõne aja pärast ka vaktsineerimist ja steriliseerimist. Kuna pojake on nüüd umbes viie kuune ja tema sotsialiseerimine võtab aega ilmselt mitu kuud siis vajab ta kogu selle aja jooksul ka toitu ja liiva. Täpne operatsiooni hind selgub arsti juures kuid mittetulundusühinguna palume kõigi inimeste abi selle looma aitamiseks. Loomake jääb meie hoiukodu hoolde kuni tervenemiseni ja uue kodu leidmiseni! Annetusi saab teha MTÜ Pesaleidja kontole SEB Pangas 10220101365016 ja selgitusse palume märkida "rebitud sabaga kiisuke"

tänaval:
http://tanavaltpaastmistootavadkiisud.blogspot.com/2009/09/cola.html
http://koduotsivadtaiskasvanudkassid.blogspot.com/2009/07/luuna.html
http://koduotsivadtaiskasvanudkassid.blogspot.com/2009/07/valgeke.html
http://tanavaltpaastmistootavadkiisud.blogspot.com/2009/05/parnu-mnt-kiisud.html

kodu otsimas:
http://koduotsivadtaiskasvanudkassid.blogspot.com/2009/05/liisu.html
http://koduotsivadtaiskasvanudkassid.blogspot.com/2009/07/bellus.html
http://koduotsivadkiisupojad.blogspot.com/2009/07/emalovi-leiupesakond-parnu-mnt-lt.html
http://koduotsivadkiisupojad.blogspot.com/2009/05/moira.html

kodu leidnud:
http://koduotsivadtaiskasvanudkassid.blogspot.com/2009/10/leitud-ilus-pikakarvaline-must-kiisu.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/09/sabrina.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/09/simba.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/09/muhv.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/09/virsik.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/09/persik.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/08/cleopatra.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/08/emalovi.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/08/mirtel.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/07/mirju.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/07/vilhem.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/07/silver.html
http://koduleidnudkiisud.blogspot.com/2009/07/siim.html

Uudiseid Minnist uues kodus!

Minni on juba paar kuud elanud mõnusat talukassielu Viljandimaal. Ta on perenaisele hea seltsiline ja ka osav hiirepüüdja, kuigi jah, ega tuppa just hiiri väga palju ei satu, aga korra ta ühe piraka kätte sai. :) Vahepeal teeb Minni ka natuke pahandust, rüüstab näiteks perenaise suurt toalillekollektsiooni, kuid printsessile nagu teda kutsutakse, antakse mõnedki pahandused andeks, sest ta on pererahvale lihtsalt nii armas. Eriti hea meel on aga Minnil, kui külla tuleb perenaise väike lapselaps Hanna Loore, siis saab kõvasti möllata ja mängida ja moosida. :)

Pildikesi Pärtelist uues kodus!

Pesaleidjad ja Palivere Põhikool

Palivere Põhikool korraldas 14-18.sept.2009.a heategevuse nädala, mille eesmärk oli toetada kodutuid kiisusid. Nädala jooksul oli koolis üleval karp annetuste jaoks ning samuti said soovijad tuua loomade toetuseks erinevaid esemeid. Koolilapsed võistlesid parima joonistuse ja kirjatüki auhinnale. Mõlema teema pealkirjaks oli „Kass“. Korraldati näitus nii mängukiisudele kui ka elus kiisudele. Kassinäitust tulid vaatama ka inimesed alevist ning andsid oma panuse kodutute kasside toetamiseks. 18.sept. käis MTÜ Pesaleidja liige Meelika koolis rääkimas loomakaitsest ja loomade olukorrast. Pesaleidjate pere tänab Palivere Põhikooli toreda ürituse läbiviimises ja panustamises loomade aitamisse!

Lugu sellest, kuidas me ellu jäime

Meie oleme kaks kassipoega, Atsike ja Annemari. Nagu paljudel teistelgi, on ka meil oma lugu rääkida. Me olime paaripäevased, kui meid meie emast lahutati. Olime nii pisikesed, et meil polnud veel silmigi peas. Seetõttu me kahjuks teda hästi ei mäleta. Mäletame, kuidas meil oli jahe ja meie kõhud olid tühjad. Mäletame, kuidas me ema taga hüüdsime. Teda aga ei tulnud... Ja me ei saanudki teda kunagi päris oma silmadega näha... Kuid kindlasti oli ta väga ilus!

Miks me teda kunagi näinud pole? Sest meie ema suurim sõber- tema peremees, oli meid viinud pappkastis ühe maja ukse ette. Miks ta seda tegi, seda meie ei tea. Meie arvates on peremehed targad ja peaksid teadma, et paaripäevased beebid ei suuda ilma oma emata elada. Aga tema ilmselt ei teadnud, või siis lihtsalt ei hoolinud...

Õnneks teatati meist varjupaika ja meid üritati seal aidata. Mäletame, et piima maitse oli seal hoopis teistsugune ja kasukas mille sees magasime, erines samuti meie ema kasukast. Mäletame kellegi muretsevaid hääli ja murest murtud südametukseid. Me elasime üks hetk korraga ja meil polnud aimugi, mida tulevik toob. Inimestel on nimelt väga raske väikeseid kassipoegi lutiga toita, sest lutitoit pole ikkagi emapiim ja kassipojad ei oska seda alati süüa. Samuti ei asenda masseerimine kunagi kassiema lakkumist, et kassipoegade seedimist korras hoida...

Ühel hetkel aga, õnneks juba paari päeva pärast, tundsime jälle ema lõhna ja saime emapiima. Kas see oli tõesti meie ema, ei suutnud me imet uskuda. Kuid meil oli nii hea meel, et saime lõpuks ometi kõhud täis ja meid lakuti hoolitsevalt ning me vajusime väsinult unne. Jah, tänu kassiemale jäime me ellu. Meile oli leitud kasuema. Meil vedas, kuid me teame, et on väga paljusid teisi kurva saatusega kassibeebisid, kellele kasuema kahjuks ei leitagi...

Meie kasuema rääkis meile, et temagi oli päästetud tänavalt. Ja lisaks uuele emale saime omale juurde ka kolm õde-venda. Kokku oli meid siis kuus. Meie, meie õeke (kes elab juba uues peres), kaks kasuvenda (kellest üks elab juba uues peres) ja üks kasuõde. Koos oli vahva mängida luurekat ja maadlusmänge. Kasuemme näitas meile, kuhu tuleb pissil käia ja õpetas meid oma kasukaid pesema. Mida enamt võib üks hing veel soovida, kui peret?

Siiski on meil üks mure, üks suur südamesoov. Nimelt ei saa me siia perre jääda. Ja seetõttu otsime endale seda päris oma peremeest, kellega koos luurekat mängida ja kelle rahustavaid südametukseid öösel kuulata. Peremeest, kellega elada koos igavesti. Peremeest, kes ei käituks oma sõbraga mitte kunagi nii, nagu käitus meie pärisema peremees meiega... Kas Sina oleksid mulle selline peremees, nagu ma vajan?

Meie pildid ja vahva video kõrremängust leiad siit:

Mina olen Atsike:

http://koduotsivadkiisupojad.blogspot.com/2009/06/atsike.html

Mina olen Annemari (vahel öeldakse mulle Annabel):

http://koduotsivadkiisupojad.blogspot.com/2009/06/annemari.html

Siin on meie kasuvend Ets:

http://koduotsivadkiisupojad.blogspot.com/2009/06/ets.html

Siin on meie kasuõde Eha:

http://koduotsivadkiisupojad.blogspot.com/2009/06/eha.html

Juhul kui Sa tahad hakata meie või meie õe-venna peremeheks, siis kirjuta sellest meie sõpradele aadressil kiisus6ber@gmail.com või helista 5577019. Me oleme vaktsineeritud ja steriliseeritud ning valmis kolima uude koju. Sõbrad püüavad meid ka transpordiga aidata, juhul kui uus peremees ise tulla ei saa. Kohtumiseni!

Atsike ja Annemari

Pilte Karmenist uues kodus!

Uudiseid meie Virsikust ja Tommist!

Kiisudel läheb super hästi, me oleme ikka nii õnnelikud, et otsustasime teise ka võtta. Nad on nii lahedad koos :) Kismaks pole läinud, mängivad muidugi hullupööra. Kogu aeg peavad üksteisel lähedal olema, kui üksteise vaataväljast kaugemal on, siis hakkavad mõlemad kohe mäuguma ja üksteist kutsuma :) Tuduvad alati koos, üksteise peal ja kaisus. Paar esimest päeva oli Virsik nii vaimustuses Tommist, et tal polnud aegagi nurruma tulla, aga nüüd on nad juba harjunud ja mõlemad on korralikud nurrumasinad. Koju tulles jooksevad mõlemad nurrudes vastu, viskuvad igatpidi põrandale, et ei teagi keda paitada :)
Peale üksteise tagaajamise on neil veel igast huvitavaid mänge leiutatud, näiteks, et Virsik läheb teki alla ja siis jookseb seal all ja Tommi siis püüab teda teki pealt ja muidugi meeldib neile dušsikardinaga mängida, et üks on ühel pool ja teine teisel pool ja küll siis alles krabistavad :)